Lahutuse teejuht
Milliste katsumustega seisad silmitsi peale lahutust ja kuidas lahutusega hakkama saada?
Lahutus on enamikele inimestele ränk kogemus, mis lööb pinna jalge alt kõikuma. Olles ise teadlik ja valmis katsumusteks, mis võivad tulla ja enamasti ka tulevad, on natukenegi kergem seda teed käia.
Olen veendunud, et lahutus võiks olla viimane lahendus, seda alles peale, kui on kõike muud proovitud. Välja arvatud juhtudel, kui on tegemist vägivaldse kaaslasega. Sellisel juhul pole mõtet kaua kannatada.
Annan siinkohal mõned isiklikust elust tekkinud punktid, millega lahutus paratamatult protsessis olevat inimest kostitab.
Lahutus võib viia sageli ka enese „Mina“ kaotuseni. Kes ma olen? Kellele ja miks mind üldse vaja peaks olema. Suur identiteedi kriis, mis paneb mõtlema elu üle sügavamalt järgi. Samal ajal on see ka hea võimalus, kus lahutusse sattunud inimene on sunnitud arenema, et kõikuval jalgealusel õppida taas püsti seisma. Olen ikka öelnud nõustamisel klientidele, et ma ei oleks täna see, kes ma olen, kui minu teele poleks tulnud lahutust. Võta lahutust võimalusena areneda. Selle sees olles tundub see kummaline soovitus, aga kinnitan, et peagi tuleb aeg kui saad vaadata tagasi ja öelda, et seda oli vaja.
Tuleviku leinamine
Nagu igal inimesel, nii olid kindlasti omad plaanid ka Sinul, kui korraga maa jalge alt kadus ja unistus ühisest vananemisest, koos reisimisest, laenuvabast kodust vms. asendus tundega, et kõik on lõppenud. Millelgi pole enam mõtet, sest kaaslane ei soovi enam sama teed koos käia. On täiesti normaalne protsessi osa, et tuleb lahti lasta, vähemalt osaliselt, oma tulevikuplaanidest. Võib esineda ka väga musti mõtteid elu suhtes. Õnneks, ka see periood möödub peagi.
Enda tass olgu täis.
Sea ennast esimeseks, kelle arvamusega arvestad. Nii nagu lennukis – pead hapnikumaski esmalt endale panema, et alles siis teisi aidata. Keerulisel perioodil püüa enda vajadused, isegi laste vajadustest, ettepoole tõsta. Leia sõpru või palu vanemaid, kes aitaks lapsi hoida, et saaksid endaga tegeleda. Olgu selleks siis kas enda tühjaks nutmine, trenn või mõni muu tegevus mida just sellel hetkel vajad, et auru välja lasta.
Mõtesta lahutus ümber.
Ca 50% tänapäeva abieludest lahutatakse.
Võib vaid ette kujutada, kui paljud/vähesed paarid, kes on otsustanud kokku jääda, tegelikult ka õnnelikud on. Mingil põhjusel mitte kõik, kes kannatavad, ei vali lahutust. Võidakse kokku jääda kas laste pärast, majanduslikel põhjustel või ei soovita suguseltsile pettumust valmistada. Püüa näha olukorda, et Sina olid see julge, kes vabal tahtel või siis mahajäetud poolena, teeb selle katsumuse läbi ja kasutab elu antud võimalust, et omandada õppetunnid ning saadud kogemuse abil edasises elus paremini hakkama saada. Ehk siis vali enda tunnustus selle asemel, et end maapõhja neada, et ei suutnud suhet koos hoida.
Sisekõne.
Kui oled sattunud lahutusse, siis pole Sa läbikukkunud, vaid see on üks etapp, mis tuleb paratamatult paljudel meist läbida. Sa oled väärtuslik ja piisav!
Päeval mil` ma seda teksti kirjutan, on minu vanemad olnud abielus juba 63a. Mul oli väga raske endale tunnistada, et selles elus ei õnnestu minul isegi parima tahtmise juures, ligilähedale jõuda. Esialgu oli seda raske endale tunnistada, aga see läheb üle. Ma pole seepärast oma lastele kehvem lapsevanem. Hoia positiivset joont! See ei tähenda võltspositiivsust. Kui tunned end parasjagu väga katki olevat, siis ei maksa parimale sõbrale valetada nagu kõik oleks kõige paremas korras. Küsi abi ja julge tunnistada – hetkel on nii, aga siit saab ainult paremaks minna.
Luba endal tundeid tunda
Kõik tunded on lubatud ja õiged. Ära piira end, vaid ela tunded välja. Leia endale sobiv viis selle võimaldamiseks. Emotsioone ei maksa alla suruda. Vastasel juhul on neil kalduvus hüpata pinnale just kõige ebasobivamal hetkel.
Õpi tundeid maandama.
Räägi lahutusest.
Ära häbene oma rasket olukorda jagada. Kogesin ise palju toetust sel perioodil ja leidsin mitmeid inimesi kes olid sarnases olukorras või hiljuti selle läbinud. Loo enda tugigrupp, kes on valmis Sind kuulama ja peegeldama. Väga inimlik on minna ohvrirolli ja ainult sõbra õla najal nutta, aga ära jää sinna kinni. Püüa leida selline sõber, kes kaasa mõtleb ja julgeb märku anda, kui oled 10x sama juttu rääkinud. Kindlasti tasub rääkida spetsialistiga – psühholoogi või kogemusnõustajaga. Juhindu ütlusest, et rääkimata lood käärivad mürgiks.
Anna lahutusest taastumiseks aega.
Iga lugu on erinev ja sisaldab oma nüansse. Pole mõtet luua illusiooni, et kõik lood on sarnased ja ette ennustatavad. Mõnel kulub aasta, mõnel mitu aastat, et üle saada. Mõni ei näi väliselt üldse põdevat ja teeb halva olukorra juures head nägu. Seda muidugi ei soovita. Parem tegele vahetult probleemiga selle asemel, et hakata hiljem vana lugu meenutama.
Pea meeles, et taastumine lahutusest pole ainult mööda lauget mäenõlva üles jalutamine. Tuleb ette tagasilanguseid ja kukkumisi. On kergemaid päevi, millele järgnevad raskemad, kui ei suuda meenutada, mille üle alles hiljuti olid rõõmustanud. Ühel hetkel muutuvad langused siiski järjest harvemaks ja mitte enam nii sügavateks.
Õpi kehtestama piire.
Kui suhtled laste heaolu nimel või muul põhjusel endise partneriga edasi, ja see teeb sulle haiget, siis sea suhtlusele kindlad piirid – teemad millest räägite ja mida ei puuduta. Kindlasti on tal oma nägemus, miks lahku mindi. Tema on oma protsessis. Mõtle järgi, kas ikka soovid tema nägemust kuulda, kas see annab sulle midagi juurde. See võib lõppeda veelgi suurema enesesüüdistusega.
Ole enda parim sõber.
Jälgi enda sisekõnet, et selle toon oleks läbivalt positiivne. Räägi endaga nii nagu parim sõber sinuga teeks. Kui suhtud endasse negatiivselt ja kirud end elus tehtud valikute pärast, siis pole väliseid vaenlasi vajagi.
Sõltuvustesse põgenemine pole lahendus
Alkohol, uimastad, valimatu seks ja isegi liigne trenn on siiski ainult ajutised leevendid ja juurpõhjust need ei lahenda, vaid lükkavad selle lahendamist tulevikku.
Kui tunned, et vajad abi ja head kuulajat, võta minuga ühendust.
Aarne Tiit
511 0501